Telekomiettevõtte juht: kõigele vaatamata jääb internet üleilmseks võrguks

Ehkki internet on suures osas jäänud reguleerimata ja mitte kõik riigid ei jälgi eeskirju, jääb see just ettevõtluse survel ülemaailmselt ühendatud võrgustikuks, ütles Eestiski välisühenduste ja pilveteenuseid pakkuva CITIC Telecom CPC Euroopa regiooni tegevdirektor James Halberstadt intervjuus Postimehele.

CITIC Telecom on ettevõte, mis omandas aasta eest veebruaris Eestis ettevõtte Linxtelecom. Käesoleva aasta 5. märtsil nimetas CITIC Telecom International CPC Euroopa regiooni tegevdirektoriks James Halberstadti, kes hakkab juhtima Euroopa ja SRÜ riikide turge. Ettetvõttel on muu hulgas roll ka riikliku tähtsusega side ülevalhoidmisel.

Kuidas Eesti hetkel üldse välismaailmaga ühendatud - mitu iseseisvat internetiühendust meil on ja kui suurt osa neist teenindab ning haldab CITIC Telecom CPC?

Eesti on ülejäänud maailmaga ühendatud poole tosina kaablisüsteemiga, mis suunduvad põhja Helsingisse ja läände üle Läänemere erinevatesse kohtadesse Rootsis. Lisaks sellele on maismaa ühendused teiste Balti riikidega.

CITIC Telecom CPC omanduses olevad Läänemere allveekaablisüsteemid koosnevad erinevatest lõunasuunalistest süsteemidest suunal Stockholm <-> Tallinn <-> Helsinki ja põhjasuunalistest trajektooril Helsingi-Stockholm. Selliselt ehitatud kaablisüsteemid kaitsevad katkestuste eest, kuna probleemide korral on võimalik liiklus ümber suunata.

CITIC Telecom CPC võrgus on lisaks Läänemere kaablisüsteemile ka kolm füüsilist kaablit, mis ühendavad Eestit ülejäänud maailmaga. Olles oma optilise kaabliga ühendatud Narva või Tartuga, võimaldab see meil kasutada maismaa kaablisüsteeme, mis ühendavad Eesti läbi teiste Balti riikide muu maailmaga. Nii on tagatud lisaturvalisus ka sellistes väga ebatõenäolistes olukordades, kui kõiki merealuseid kaableid peaks tabama samaaegne rike.

Aga milliseid teenuseid CITIC Eesti riigile pakub ja millised asutused ostavad neid teenuseid teilt sisse?

CITIC Telecom CPC pakub andmekeskuse ja ühenduvusteenuseid mitmetele Eesti riigiasutustele, aga me ei saa rohkem detaile sel teemal jagada. See kehtib nii riiklike kui rahvusvaheliste teenuste puhul.

Lisaks pakume mitmele Eesti riigiasutustele andmekeskuse teenuseid.

Kas teil on riigiga kokkulepe, et juhul kui mõnda riigile kuuluvat ühendust peaks tabama rike, lülituvad nad ümber teie ühenduste peale?

CITIC Telecom CPC on kirjas strateegilise telekommunikatsiooni pakkujana Eestis, nii et me peame täitma seadusest tulenevaid kohustusi ning pakkuma oma lahendusi nii Eesti-siseselt kui väljaspool paindlikult ning mitmekesiselt.

Kui andmekeskustest rääkida, siis kui palju teil neid regioonis on?

CITIC Telecom CPC-l on kaks andmekeskust Tallinnas ning viis rahvusvahelist võrgupunkti (PoP) Eestis ning täiendavad võrgupunktid Riias ja Vilniuses. Metro on-net katvus Tallinnas ulatub enam kui 100 hooneni, pakkudes neile otseühendust äripindadel.

Kui rääkida globaalsetest trendidest, siis maailm jaguneb üha enam vabadeks riikideks, mis alluvad rahvusvahelistele seadustele ka internetis, ent samuti tekib juurde ka neid, kes seda ei tee. Viimased on teinekord lausa sulgenud vaba ligipääsu internetile ja ülejäänud maailmale. Kas me seisame tulevikus silmitsi olukorraga, kus eksisteerivad kaks nn internetiklubi, kes pole omavahel ühendatud?

Internet on suures osas jäänud reguleerimata ja ilma eeskirjadeta alates 1990ndatest, kui see laiemalt kättesaadavaks muutus.

Samas pole regulatsiooniküsimused avalikkuse silma alt kunagi ära kadunud ning tänaseni käivad edasi kirglikud arutelud eri teemadel, alates võrguneutraalsusest ehk kõigile võrdse ligipääsu tagamisest kuni hiljuti päevakorda tõusnud teemadeni nagu see, kuidas Facebook andmekaitseseaduseid eiras, kasutades ilma loata Cambridge Analytica kasutajaandmeid, mistõttu pidi Mark Zuckerberg USA kongressi ees tunnistust andma.

Võimetus võidelda tõsiste rahvusvaheliste kuritegudega nagu inimkaubandus või rahapesu, mida leidub kogu internetis, on olnud väga suureks murepunktiks kohalikele õiguskaitseasutustele, kes nõuavad paremat globaalset koostööd ning reguleerimist.

Ehkki seda ei tehta alati kooskõlastatult, on kõikidel riikidel olemas tehniline võimekus blokeerida või lisada nn musta nimekirja veebilehti ja -sisu, mida peetakse ebaseaduslikuks.

Mõned jurisdiktsioonid on läinud ka samm kaugemale ning on tegelenud sellega, et blokeerida saite, mis on seotud meediakanalitega, mille tegudes kahtlustatakse poliitilist motiveeritust. Vaba ajakirjandus on pikka aega olnud päevakajaline teema, nii televisioonis, raadiouudistes ja ajalehtedes kui ka veebimeedias. Ma ei usu, et see arutelu oleks põhimõtteliselt muutunud, vaid pigem jõuavad reguleerimismeetodid internetile järgi, võimaldades taastada kontrolli professionaalse ja sotsiaalmeedia üle.

Internet jääb kindlasti üheks suureks ülemaailmselt ühendatud võrgustikuks, kuna ülemaailmsed ettevõtted ning kauplemine toetuvad sellele võimsale ja kriitilise tähtsusega kommunikatsioonikanalile äri tegemiseks, mistõttu survestavad selle ellujäämist äri ja majanduse vajadused.

Mis on teie plaanid CITIC Telecom CPC Euroopa juhina Eesti jaoks? Kas te kavatsete teha muudatusi oma teenustes või nende mahus?

Eesti on atraktiivne turg, kuna ta on juhtinud teed veebiteenuste reklaamimise vallas, mistõttu on Tallinnasse tekkinud väga palju tehnikavaldkonna idufirmasid.

Investeerimise seisukohalt jäetakse aga Balti riigid tihtipeale kõrvale ning eelistatakse Põhjamaid.

Ent CITIC Telecom CPC, millel on kohalolek TLL-IX-is (Tallinn Internet Exchange sõlmpunkt), opereerib Metro ühendust Tallinnas ja see on ühendatud globaalse võrgustiku infrastruktuuriga. Sellel on omakorda tugev katvus kogu Baltikumis, Ida-Euroopas, Venemaal ja SRÜs ning madala latentsiga ühendus Aasia ning Hiinaga.

Võrguteenuste pakkuja Baltikumis, kes suudab vastata nii kohalikele kui ka globaalsetele nõuetele, on ainulaadne. Meie pakkumiste portfell ei ole aga piiratud ainult era- ja avalike võrkude ühenduvusega. Seda täiendavad 15 globaalset pilvekeskuse sõlme, mis pakuvad meie ettevõtetest klientidele IaaS ning turbetarnija teenuseid.

Meie Euroopa ning Hongkongi ja Hiina äride ühenduste tugevdamine võimaldab meil kasu saada ka Uue Siiditee (One Belt, One Road) investeeringutest, mis omakorda võimaldab Eesti ettevõtetel julgelt kasutusele võtta nii kohalikku kui ka globaalset ühenduvust ning pilveteenuseid.

【Source from Postimees Tehnika】

【Click to download PDF】